Jalgrattateed EUROVELO 1 ja 4 toovad teid Kärka puhkemajja, ööbimispaika Lahemaal

Vaatamist väärt kohti ja tuntud inimesi Kuusalu mailt.

Kuusalu vald on pikima rannajoonega vald Harjumaal, 155 km rannajoonest asub 120 km meie valla territooriumil. Looduse ja pärandkultuuriga tutvumiseks on ümbruskonnas suurepärased võimalused. Panen siinkohal kirja viited mõnedele huvitavamatele paikadele, millest kaugeimad jäävad paarikümneminutilise autosõidu kaugusele Kärka puhkemajast.

Kui Kuusalu alevi ümbrus on üle vaadatud, sõida Vana-Narva maanteed mööda läbi Kuusalu küla. Sama teed pidi edasi liikudes jääb kohe varsti paremat kätt Näkiallika tööriistade Sepikoda muuseum. Seda tähistav  punasel sambal sepaalasi paistab kaugelt silma.

Mõne aja pärast möödud Kahala järvest ja jõuad Kolga mõisa juurde. Siin, mõisa väravavahimajas on sündinud Aleksander Richard Aberg. Valitsejamajas on muuseum, kus sõbralikud töötajad on valmis vastama Sind huvitavatele küsimustele.                                       

Tuleme tagasi Kuusalu küla lõppu ja keerame vasakule, Leesi teele. Liigume mööda põhjarannikut. Varsti jääb paremat kätt Tülivere tamm, mille õõnsusse mahub lahedalt viis inimest. Edasi sõites ületad Loo silla. Mõlemil pool teed on endised Loo mõisa hooned.                                                                                                                                                                          

Nüüd oled kadakaväljade vahel. Paremale poole jääb Muuksi küla ja Toomani talumuuseum. Siin on Eesti esimese atesteeritud naisarhitekti, Erika Nõva ja tema venna, samuti kuulsa arhitekti, August Volbergi sünnikodu. Vasakule  jääb Turje kelder, üks neljast joast Kuusalu vallas.                                                       

Paremat kätt Muuksi linnamägi. Teed mööda allapoole sõitnud, saad keerata teele, mis viib Sind kunagise Kolga mõisa Tsitre suvemõisa juurde. Mõisa küll enam pole, kuid pargis saad kaardi järgi otsida  erilisi puid.Tsitre Hagumäe talu on seotud õpetaja ja koduloouurija Arno Lepnurme ning orelikunstniku, professor Hugo Lepnurmega.

Kui oled matkahuviline, siis saad läbida Kuusalu matkaraja või Kuusalu-Kolga matkaraja. Aga alati võid ju lihtsalt oma parema äranägemise järgi kaunis Põhja-Eesti looduses liikuda.                                                 

Sõidame edasi. Pudisoo silla juures saad jällegi valida. Kui lähed otse, jõuad Kolga mõisa juurde ja just valitsejamaja ette, kus Kolga Muuseum.

Meie keerame Pudisoo sillalt vasakule ja jätkame Leesi poole sõitu, ikka põhjarannikul. Pedaspea küla on seotud siin suvitanud Kristjan Rauaga, kelle söejoonistused kaunistavad meie rahvuseepost "Kalevipoeg". Teel hoiame vasakule poole.

Nüüd suundub üks haru Kolga-Aabla rannakülasse. Sinna läheme. Kuigi kaluriamet on siingi peaaegu kadunud, on küla igati tore. Kolga- Aablas on ka tunnustatud kodurestoran MerMer.Tee viib meid kaarega läbi küla ja jõuame Leesi teele tagasi. Vasakule jääb meri imeilusa liivarannaga.

Kiiu-Aabla küla. Mere pool on näha uhke uus hoonetekompleks. Veel paar aastat tagasi oli selle koha peal nn. Kultase maja. See koht kuuluski Nikolai Kultasele.

Jõuame Leesi külla. Mõne aja pärast on paremal pool teed ilusad hooned, see on sõbraliku pererahvaga Leesikalda Puhkemaja.

Kui tee teeb järsu pöörde paremale, siis sinna me teel olemegi. Aga enne veel võime sisse põigata vasakut teeharu pidi ja käia vaatamas Leesi kirikut ja surnuaeda.

See tehtud, liigume edasi Jumindale. Paremal pool Naskali laht. Siingi on matkarada. Aga me oleme alles teel Eesti põhjapoolseimasse tippu.

Järgmine rannaküla on Tapurla. Kellel vaja istikuid või lilletaimi, pööraku sisse ilusa ja laia valikuga Tõnu Talu Puukooli. Lahke pererahvas oskab teile vajaliku kätte juhatada ja räägib põhjalikult, kuidas taimedega edasi käituda.

Võib ka niisama ringi vaadata. Imetleda kõrgelt kaldalt vaadet Hara lahele või ronida vaatetorni. Kui juhtub olema kinopäev, saab  minna Kass Arturi kodukino kaema.

Järgmiseks tasub sisse keerata väikese Virve küla teeotsast. Siit saab ka Pikanõmme- Majakivi rabamatkale minna.

Nüüd oleme Haras. Tee teeb täisnurkse pöörde paremale. Vasakule poole jääb sadamaala, kus Nõukogude okupatsiooni ajal oli allveelaevade demagnetiseerimise baas. Samas on ka sõjaväeosa tühjad hooned. Osadel neist omanikud midagi korda teinud, osadel mitte. Kõik on metsa kasvanud ja kohta on keeruline leida. Kui oled aga kohale jõudnud, näed Hara saart. Saarel on oma lugu legendaarse "Tallinna kiluga".

Läheme edasi. Kahel pool teed on pikalt Hara küla majad.

Tee viib meid läbi Loksa vana linnaosa. Paremale jääb Loksa kirik ja surnuaed.

Vasakule. Sõidame üle Valgejõe silla ja otse läbi linna. Valgejõgi on Lahemaa Rahvuspargi suurim ja pikim jõgi. Laevaremonditehasest mööda. Vanasti oli siin krahv Stenbockile kuulunud tellisetehas, suurem osa toodangust läks laevadega Soome. Öeldigi, et Helsingi on Loksa tellistest ehitatud.

Ees ootab pikk metsavahe. Vasakult vilksatab meri. Oleme Pärispea poolsaarel.

Kohe kui mets lõppeb ja paistavad esimesed majad, keerab enne Suurpea küla silti tee paremale metsa. Seda mööda jõuate meile, Kärka Puhkemajja. Teine teeharu viib toredatele metsateedele, võib teha erineva pikkusega jalutuskäike või süüa mustikaid ja pohli, korjata seeni. Need teed on ka rattaga sõidetavad.

Talvel jälle suuskade või mootorkelguga. Meist 8km kaugusele jääb Kolgaküla valgustatud suusarada, kus on 3 ja 5km pikkused rajad ning kelgumäed.

Kui lugeda ajalugu, jääb Suurpea küla justkui teiste rannakülade varju ent ometigi on meie puhkemajast järgmises, Oja-nimelises popsitalus, sündinud üks parimaid Eesti akvarellimaalijaid  Enno Lehis (1912-2011)Tema kodumaja ei ole tänaseks päevakski kuigi palju muutunud.

"Veel olla meie liivarand olnud väga kalarikas, angerjas ja lõhe olnud iga päev laual. Igal pühapäeval käinud kogu küla siin noota vedamas ja Loksa rahvas jälle seda vaatamas. Noh nii teatrietenduse asemel."

Suurpea nime on aga rahvasuu andnud mustpea - põõsalinnule.

Pärispea teed mööda edasi sõites oled aina Suurpea küla vahel, kuni hakkavad paistma pooleli jäänud ja mahapõlenud ehitised- nüüd oled jõudnud nõukaaegse sõjaväelinnaku maadele. Kui see huvi pakub, võid bussipeatuse juurest paremale keerata ja linnaku vahel tiiru teha. Ajalooliselt oli see Pärispea küla maa, mille nad nüüd lahkesti Suurpea külale on sokutanud.

Kui see kõik ei huvita, sõida edasi. Vasakul näed lagunenud betoonplokkidest muuli. Veel veidi edasi paistab jupiti kaduma läinud betoonaia tagant instituudihoone. Eriti salajane.

Hakkame jõudma Eesti mandriosa põhjapoolseimasse tippu, milleks on Purekkari neem Pärispea külas.

Algab Pärispea küla, kus on kolm toredat tähistatud matkarada.

Viinistul on uhked piiritusekuningate majad ja mitte nii uhked rannarahva omad. Seal on ka kunstimuuseum.Külamuuseum. Restoran ja paadisadam. Maalaht ja Ulgulaht, linnuvaatlustornid. Suvel kontserdid ja teatrietendused. Saab teha väljasõidu Mohni saarele.

Järgmine küla on Turbuneeme, presidendi poolt tunnustust leidnud kaunis küla. Ennevanasti ehitati siin laevu. Ja viimane poolsaare küla on Kasispea.

Tohutuid rändrahne on jagunud igasse külla.

Põhja-Eesti huvitavad paigad aga ei ole lõppenud koos Pärispea poolsaarega. Kindlasti tuleks ära käia Viru rabas.

Vaatamist väärib Joaveski joastik ja Pikakose majamuuseum.

Käsmu kapteniküla. •  Võsu rannaküla. •  Altja kaluriküla.

Ja muidugi tuleb ära käia põhjaranniku kaunites renoveeritud mõisates.

Palmse mõis. • Sagadi mõis.    Vihula mõis.

Kel huvi ja aega, võib rännata läbi kogu Põhja-Eesti ranniku ja külastada suurel hulgal kauneid paiku. Kõikjal leidub ka toredaid väikseid puhkemaju, mis pakuvad ööbimis-ja toidutegemise võimalust. Siin on kirja pandud huvitavad kohad kuni kolmekümne kilomeetri kaugusel meie puhkemajast.

Soovin teile meeldejäävat Eestimaa avastamist.

Oleme rõõmsad, et leidsite meid!